Meist
Audru Muuseum asutati 1996. aastal ning see asub endise Audru mõisakompleksi kahes
hoones – suvemõisas ehk valitsejamajas ning viinakeldris.
Majamuuseum ehk suvemõisa ja valitsejamaja ehitusaastataks arvatakse olevat 1727.
Hoone ehitati Audru ühe mõisaomaniku krahv F. B Thurni suvemõisaks. Ta elas küll oma
perega Pärnu lossis, kuid suvitada meeldis tal Audrus.
Rahvas mäletab seda maja küll paremini valitsejamajana, sest peale Audru mõisa riigistamist
elas seal 1939. aastani viimane mõisavalitseja Timusk.
Klassitsistlikus stiilis hoone väiskuju on säilinud sellisena, nagu see algselt ehitati. Esifassaadi
keskel asuvat löövialust toetavad 4 saledat toskaana orderis ümarsammast. Hoone nurgad
on kujundatud samalaadsete pilastritega. 19. sajandi teisel poolel on hoone omandanud
kaunite nikerdustega välisukse ja teravakaarelised aknad, mida on valmistatud Pärnu
tislermeister Fincki töökojas.
Teisel korrusel, mis ehitati välja muuseumi ekspositsiooniruumiks, on säilinud esimese
korruse kaminasaalist viiv haruldane mantelkorstna liik – pükskorsten.
Audru majamuuseumi hoonel on väga kirju minevik. Peale Audru sovhoosi rajamist oli maja
kasutusel sovhoosi kontorina. Seal on asunud söökla, hambaarsti kabinet, telefoni-keskjaam
ja mõned sovhoosi korterid, mistõttu on korduvalt muudetud hoone sisemust.
Tänaseks on ka hoone sisemus endisel kujul restaureeritud. See on küll tagasihoidlik, kuid
pakub endiselt tolleaegset hõngu.
Majamuuseum
Majamuuseumis asub püsiekspositsioon, mis tutvustab esemete, kirjutiste, mälestiste jne.
kaudu Audru rahva elu-olu läbi sajandite. Näiteks võb püsiekspositsioonil näha vana-aegsed
tikandeid, koolitarbeid, puust ja kasetohust tarberiistasid ning palju muud huvitavat.
Enamus museaale on saadud annetustena Audru elanikelt ja ka mujalt Eestist. Muuseumi
kaminasaalis korraldatakse pidevalt näitusi, vestlusi, luuleõhtuid ning kohtumisi huvitavate
inimestega.
Õuemuuseum
Õuemuuseum on sisustatud endisaegsesse Audru mõisa viinakeldrisse. Põllukivist ja
krohvitud seintega aida hoone ei omaks mingit erilist arhitektuurilist väärtust, kui katuse
otsaviilus poleks paarisakent, mille vahesambana on kasutatud Saarema dolomiiti.
Nimetatud hoone lugu on huvipakkuv. Esmaselt ehitati see hoone piiritustoodete laoks,
kuna tollane viinaköök asus keskusest kaugel – Saulepas. Hiljem leidis hoone kasutust
juurviljalaona, sõiduhobuste tallina, jahuveskina ja alates 2001. aastast muuseumina.
Kuna ruum on avar, on siia paigutatud suured esemed. Esindatud on kõikvõimalikud
endisaegsed põllutööriistad ja sõiduvahendid, saab näha isegi rehepeksumasinat.