Audru Kultuurikeskus, Audru Spordikeskus ja Audru Muuseum ühendati üheks Pärnu Linnavalitsuse allasutuseks 1. septembril 2018 ning asutus sai nimeks Audru Kultuuri- ja Spordikeskus. Põhimääruse leiab siit.

Kultuurikeskus

Audru Kultuurikeskus asub silmapaistva ajalooga hoones, kus mõisaaegadel asus viinavabrik. Tänaseks on kõik siseruumid renoveeritud ning kaasajastatud inventar ja lavatehnika. Aktiivselt toimetavad majas mitmed huviringid nii noortele kui täiskasvanutele, korraldatakse erinevaid üritusi ning paljud on leidnud võimaluse pidada meie juures ka oma sünnipäevi ja juubeleid.

Ajalugu

Audru Kultuurikeskus asub kunagises Audru mõisaaegses viinavabrikus, mille lasi ehitada mõisaomanik Pilar von Pilchau 1902. aastal. Viinavabrik kandis numbrit 20, mis tähistas litsentsi numbrit, mille alusel võis ametlikult piiritust müüa ning see number pidi olema maja fassaadil nähtaval kohal. Tehnika, mida kasutati piirituse tootmiseks, oli tolle aja kohta väga kaasaegne. Maja teisel korrusel asusid ka mõned korterid, kus elasid töötajad. Viinavabrik töötas vaid 12 aastat, kuid selle lühikese ajaga ei jõutud isegi vabrikusse investeeritud kapital tagasi teenida.

Lõhutud maakividest laotud müüre peetakse kvaliteetse müüriladumise musternäidiseks ja pakub silmailus tänase päevani. 1952. aastas hakati hoonet kasutama klubilisteks tegevusteks. Kuuekümnendatel tehti nii siseruumides kui välisfassaadis ümberehitust, et oleks võimalik näidata ka kino. 1998. hakati hoonet renoveerima juba Audru valla klubi nime kandva projekti järgi.

Spordikeskus

Spordikeskus ehitati 2002. aastal Audru aleviku endistesse katlamaja ruumidesse. Sellega tekkis kohalikel võimalus tegeleda erinevate spordialadega aastaringselt.
Jõusaal on varustatud jõumasinate, kardioseadmete ning erinevate vabaraskustega, mis võimaldavad igakülgset ja erineva raskusastmega treeningut.
Spordisaal ei ole standartmõõtudega, kuid võimaldab siiski mängida nii korv-, võrk-, kui sulgpalli.
Squashisaale on Pärnumaal vaid mõni üksik ja üks neist asub just meil. Lauatennis on Audrus väga populaarne ja seetõttu on selle mängimiseks 3 lauda ja seda mahub mängima pea igas ruumis.
Saun on meil täitsa mõnus ja seetõttu pole me kitsid seda jagama mitte ainult sportlastega vaid kõikide soovijatega, kes tahavad saunamõnusid nautida.

Muuseum

Audru muuseumi teisel korrusel asub püsiekspositsioon, mis tutvustab esemete, kirjutiste, mälestiste jne. kaudu Audru rahva elu-olu läbi sajandite. Näiteks võib püsiekspositsioonil näha vanaaegseid tikandeid, koolitarbeid, puust ja kasetohust tarberiistasid ning palju muud huvitavat.
Esimese korruse kaminasaalis korraldatakse näitusi, vestlusi, luuleõhtuid ning kohtumisi huvitavate inimestega.

Ajalugu

See on meie tõeline au ja uhkus, sest muuseum asub vaieldamatult kõige väärikamas hoones – valitsejamajas. Selle ehitusaastaks arvatakse olevat 1727. Hoone ehitati Audru ühe mõisaomaniku krahv F. B Thurni suvemõisaks. Ta elas küll oma perega Pärnu lossis, kuid suvitada meeldis neil Audrus, mis on täiesti mõistetav, sest see asub imeliselt loodukaunis kohas Audru jõe ääres roheluse keskel.
Rahvas mäletab seda maja küll paremini valitsejamajana, sest peale Audru mõisa riigistamist elas seal 1939. aastani viimane mõisavalitseja Timusk.
Klassitsistlikus stiilis hoone väiskuju on säilinud sellisena, nagu see algselt ehitati. Esifassaadi keskel asuvat löövialust toetavad 4 saledat toskaana orderis ümarsammast. Hoone nurgad on kujundatud samalaadsete pilastritega. 19. sajandi teisel poolel on hoone omandanud kaunite nikerdustega välisukse ja teravakaarelised aknad, mida on valmistatud Pärnu tislermeister Fincki töökojas.

Teisel korrusel, mis ehitati välja muuseumi ekspositsiooniruumiks, on säilinud esimese korruse kaminasaalist viiv haruldane mantelkorstna liik – pükskorsten.
Audru majamuuseumi hoonel on väga kirju minevik. Peale Audru sovhoosi rajamist oli maja kasutusel sovhoosi kontorina. Seal on asunud söökla, hambaarsti kabinet, telefoni-keskjaam ja mõned sovhoosi korterid, mistõttu on korduvalt muudetud hoone sisemust.
Muuseum asutati siia 1996. aastal, kui kaks tulihingelist Audru ajaloo huvilist kooliõpetajat Helgi Roots ja Tiiu Jalakas otsustasid, et Audru peab saama oma muuseumi ning leidsid toetajad ka
vallavalitsuse poolt.

Õuemuuseum

Audru muuseumil on ka õuemuuseum, mis asub mõisaaegses viinakeldris. Põllukivist ja krohvitud seintega aida hoone ei omaks mingit erilist arhitektuurilist väärtust, kui katuse otsaviilus poleks paarisakent, mille vahesambana on kasutatud Saarema dolomiiti. Esmaselt ehitati see hoone piiritustoodete laoks, kuna tollane viinaköök asus keskusest kaugel – Saulepas. Hiljem leidis hoone kasutust juurviljalaona, sõiduhobuste tallina, jahuveskina ja alates 2001. aastast muuseumina.

Kuna ruum on avar, on siia paigutatud suured esemed. Esindatud on kõikvõimalikud endisaegsed põllutööriistad ja sõiduvahendid, saab tutvust teha isegi rehepeksumasinaga.
Enamus Audru muuseumis endale koha leidnud museaale on saadud annetustena Audru elanikelt ja ühtteist on kokku toodud ka üle Eesti. Oleme siiralt kõikidele annetajatele väga tänulikud!